Keskaeg - erinevad perioodid
ja dominiiklased. Esimene oli enam kloostrikeskne, rändava eluviisiga frantsisklased ja
dominiiklased pühendusid aga misjonile ning katoliiklikkuse kaitsmisele. Kirik nägi oma
õpetusele ohtu uutes kristlikes usuvooludes. Sellised liikumised mõisteti ketserlusena hukka
ja nendega võitlemiseks loodi XIII sajandil inkvisitsioonikohus.
Kõrgkeskajal kuulus haridus jätkuvalt peamiselt kiriku mõjusfääri. Kuid rajati ka ilmalikumaid
linnakoole. XI-XIII sajandil arenesid mitmest linnakoolist ülikoolid. Varased Euroopa ülikoolid
olid õpetajate ja õppijate ametiühendused. Õppetöö põhines seitsmel vabal kunstil ja neljal
klassikalisel teaduskonnal, teadus- ja suhtluskeeleks oli ladina keel. Keskaegset teadlaste
arusaamad põhinesid enamasti antiikautoritel, kelle seisukohti püüti ühildada kristlike
usutõdedega. Hinnatumateks uurimisvaldkondadeks olid seega usuteadus ja filosoofia
(skolastika).
AASTAARVUD
annaabi.ee 
