Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis
talurahva seas teadmisi põllutööst ja tervishoiust, uurima kohalike põlisrahvaste keelt ja folkloori, mis
tuli edasises perspektiivis kasuks just ilmaliku kultuuri arengule. Uue sajandi 20. aastaist hakkas luteri
kirikus esiplaanile tõusma taas pietistlik suund ja edaspidi ortodoksne nn. konfessionalism.
Vennastekogudustes sisendati talupoegadele ühtlasi iseteadvust ja veendumust, et nemad kui vagad
vennad ja õed on äravalitud ja ,,ilmalastest" tunduvalt paremad.
Kõigi allikate ning autorite järgi kuulusid kogudustesse eelkõige jõukamad talupojad ja
vallafunktsionäärid, seega ,,talurahvaaristokraatia" esindajad. See oli tingitud sellest, et vagatsevad
peremehed jõudsid hõlpsamini paremale järjele. Kuulekaid ja ausaid hernhuutlasi võeti meelsamini
mõisaameteisse, see andis juba teatud soodustusi talupidamisel. Vennastekoguduste mõjuväli ei olnud
siiski nii ulatuslik ja tugev