põud, talvel aga käre pakase. Tsüklonid toovad suvel jaheda, tuulise ja vihmase ilma, talvel tuulise, sulase ja soojema ilma. 24. Võrdle külma ja sooja fronti. Külm front on pealetungiva külma õhumassi kokkupuutejoon sooja õhumassiga. Tekivad pilved ja kaasnevad tugevad sademed ning äike. Need kestavad lühikest aega, kuna front liigub kiiresti. Külma fronti tähistatakse ilmakaartidel sinise hambulise joonega, mille hambad on külma õhumassi liikumise suunas. Soe front on pealetungiva sooja õhumassi kokkupuutejoon kõlma õhumassiga. Sadu ei ole nii tugev, kui külma frondi puhul, kuid see-eest kestab kauem, kuna soe front on laiem ja liigub aeglasemalt. Sooja fronti tähistab ilmakaartidel poolringidega punane joon. 25. Kummas kliimavaldkonnas kõigub aastane õhutemperatuur Eestis vähem, kas merelises või mandrilises? Miks?
parasvöötme tsüklonid ehk madalrõhualad. Seal kohtuvad külm õhk polaarsetelt laiuskraadidelt ja soe õhk troopilistelt laiustelt. Tsükloni lähenedes langeb õhurõhk, pilvisus tiheneb, algavad sajud. Tuulte suund põhjapoolkeral on keskmest vastupäeva. Tsükloni piires kujunevad selgelt välja frondid: soe front tähistab pealetungiva sooja õhu piiri, külm front, mis liigub tavaliselt kiiremini, pealetungiva külma õhu piiri. Ilmakaartidel tähistatakse neid vastavalt punase ja sinisega. Antitsüklonid ehk kõrgrõhualad tekivad kõige sagedamini Skandinaavias, Soomes või teistes Läänemere maades või ka Venemaa Euroopa-osas. Kõrgrõhualas valitsevad tavaliselt laskuvad õhuvoolud, pilvisus hajub. Tuulte suund on põhjapoolkeral päripäeva. Merelise kliimaga aladel sajab rohkem ja sademete aastane jaotus on ühtlasem kui mandrilise kliimaga aladel. Sademete jaotumist mõjutab ka pinnamood: mägede tuulepealsetel nõlvadel
annaabi.ee 
