August Kitzberg ``Libahunt`` Draama viies vaatuses
..
MARGUS (kärsitult ära pöörates). Äh!
JAANUS (vabandavalt). Ega's mina midagi!... Aga või see's! Kes seda enam
kinni peab, kui kord niisugune jutt lahti on pääsenud. See läheb kui
kulutuli. Peremehel-perenaisel ikka õigus ka kui nad sul teda võtta ei lase!
MARGUS (ennast taltsutades, etteheitvalt). Kas sina siis ka Tiinast halba usud?
Sina ometi tunned teda!
JAANUS (tusaselt). Mida minu uskumisest või!...
MARGUS. Kas sina siis ei või nende ilmainimeste suud kinni panna? Sina
ometi tead, et... tema niisugune juba on. Temal ei ole seda vagusat orjaverd,
mis meil, - sina ometi tead!
JAANUS. Tean või ei tea, mida see minu teadmine! Nagu mina teistest targem
oleksin, et mina nende suud sulgeda saan! (Teeb minekut.) Kas ma siis lähen
kesa kordama või?
MARGUS (tusaselt). Eks sa lähe, kui kästi! (Jääb, nagu enne, konutama.
Jaanus ära.)
22