Ambroosiuse laul kõige esimene vaimulik, siiamaani säilinud laul Kui tekkis gregooriuse laul jutustas teksti, viisi pole Gregooriuse laul proosatekst, ladinakeelne, pole pille, ühehäälne, puudub taktimõõt, rütm lähtub tekstist ,,Gregooriuse laul" tuli Gregorius I järgi Meloodia gregooriuse laulus astmeline, pole hüppeid, kui tekst lõppeb lõppeb ka muusika Seda laulsid mungad, vaimulikud Retsiteerimine pool lauldes, pool kõneledes Vaimulik vs ilmalik Ilmaik vähe informatsiooni, kuna levis suuliselt Vaimulik seotud religiooniga, pandi kirja kloostrites, kasutati kirikutes 2 liturgia korraldust officium tunnipalve, kiire lühike palve missa peamissa altarirituaal ja armulaud eelmissa sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia, sissejuhatus peamissasse
See tuli üle keskajast?? 3) Kus ja millal tekkis renessanss kunstis? Muusikas? Renessans kunstis tekib Itaalias, muusikas aga Prantsusmaal. 4) Millised muutused kunstis tõi renessanss kaasa võrreldes keskajaga? 5) Iseloomusta 14. sajandi muusikat! Mis näitab, et tegemist on üleminekuajaga keskajalt renessansile? Gregooriuse koraali ja organumi asemel hakkavad domineerima missa ja motett, kirikumuusika kõrvale ilmus olulise žanrina mitmehäälne ilmaik laul, erinevalt keskajast muutub oluliseks teose autor 6) Miks kandus muusikaelu keskus 15. saj Prantsusmaalt Madalmaadesse? Sellepärast, et Prantsusmaa oli sõdadest nõrgestatud ja õukondadel ei olnud raha. 7) Koolkonna mõiste. Nimeta 2 renessansiaja tähtsamat koolkonda koos 1 esindajaga. Koolkond- rühmitus, eks lähtub loomingus samadest põhimõtetest. Tähtsaimad koolkonnad koos esitajaga: 1) Orlandus Lassus- Madalmaade koolkond
Moraalne toimimine on toimimine kohusetundest. See on meie kohustus Jumala ees. Religioon täiendab eetikat. Religioon ja eetika on sõltumatud: Mõned väidavad isegi, et religioosne moraal takistab sügavamat moraalset arengut inimese autonoomiat (kõrgem reflektiivne kontroll oma elu üle). Autonoomia tees väidab, et eetikatõdesid on võimalik teada ja õigustada inimmõistuse abil, ilma jumaliku ilmutuseta. Usuline ja ilmaik eetika erinevad eelkõige lähtekoha ja põhjendusviisi poolest. Usuline eetika toetub Jumala tahtele ja autoriteedile, ilmalik eetika inimeste mõistusele, või eelistustele ja kokkuleppele. Usk võib moraalset elu edendada ja valdavalt teebki seda. KONTRAKTUALISM EHK KOKKULEPPELISUS EETIKAS: Normid sünnivad kõigi asjassepuutuvate inimeste kokkuleppel. Klassikalised ühiskondliku lepingu teooriad: Sofistid (Antiphon, Hippias, Glaucon): tekkis eristus loodus vs konventsioon
annaabi.ee 
