Tõde ja Õigus II Terve tekst
teistest suurtest?" küsis härra Maurus kord Indrekult. ,,On ta rääkind, et vürstid polegi vürstid?"
,,Ei, härra Maurus, aga ta muidu niisama," vastas Indrek.
,,Rääkige mulle tõtt," manitses direktor. ,,Sest pole ühti, et te enam ei seisa minu teenistuses, tõtt
peate ikka rääkima."
Aga Indrek ei rääkinud, nagu oleks ta tõearmastuse kaotanud. Sellepärast rääkis härra Maurus
ise, seletades ilmaasju:
,,Mõelge ometi isegi, mis peab meist saama, kui pole enam vürsta ega teisi ülemaid. Mis peab
siis sündima keisrite ja kuningatega? Mis peab sündima meie oma keisri majesteediga?
Aleksander teine tapeti ära. teate, pommiga; peab siis kõiki vürsta ja keisrid pommiga? Oleme
siis meie sotsialistid, nihilistid või revolutsionäärid, nagu vene üliõpilased? Mis teeb meie väike
rahvas sotsialistidega ja revolutsionääridega? Kas revolutsionäär hakkab põldu harima? Ei,