Enn vetemaa
illusiooni, enesepettuse või lohutava valega.
Reaalses teos kogevad tegelased määratust, sundseisu, käitumise determineeritust, ainult refleksioonides
arutletakse teistsuguse käitumise võimalikkuse üle. Seega on autor sellist tüüpi tegelaste valiku ja
isikuvabaduse alaks jätnud nende teadvuse, siseelu. See sisemaailma autonoomsus on väikestes
romaanides mitmetahuliselt välja arendatud ning ühtviisi iseloomulik Ruuben Illimele «Pillimehes», Aarnele
«Väikeses reekviemis suupillile» ja Jaanile «Munades hiina moodi». Oma sisemaailmas üritavad nad olla
vabad, sõltumatud, asetuvad väljapoole head ja kurja, koguni väljapoole aegruumi, et sel viisil vabaneda
süütundest, vastutusest, moraalsest ummikust. Mida enam on tegelane reaalelulises käitumises allunud
momendi nõudmistele või koguni konjunktuurseile kaalutlusile, seda enam süveneb ta pärast
annaabi.ee 
