Enn vetemaa
» Seda lauset on palju
tsiteeritud, aga ka mitut moodi tõlgendatud. Vanamees on sellega osutanud tõigale, et väljaspool religioosset
teadvust ei ole võimalik religiooni üle arutleda. Ta ütleb ju Ruubenile, kes huvitub religioonist kui printsiibist:
«Jah. mõistus siin ei aita...» Aga samas on see muusikale andunud vanamees abstraktse idee -- inimkonna
lunastuse, Suure Valguse, Rahu nimel nõus ohverdama kas või oma ema. Siin tekivad neil kahel -- Ruuben
Illimel ja hallil vanakesel üllataval kombel kokkupuutepunktid. Vanamehes näeb Ruuben mitte üksnes enda.
vaid kogu inimkonna võrdpilti. On ju Ruuben juba teoks teinud selle, milleks vanake vaid kobavates sõnades
valmis oli, s. o. idee nimel ohverdanud inimese. Kuid üldises ellusuhtumises on nende vahel ka oluline
erinevus. Vanameest iseloomustab jaanalinnulik liiva peitumine, tema vastuargument Ruubeni teravatele
küsimustele on: «Selliseid küsimusi ei tohi esitada
annaabi.ee 
