Friedebert Tuglas „Väike Illimar”
Illimar pööras külge ning nägi, et tema
vanemad olid juba üles tõusnud. Illimari isa oli teinud enamuse toa sisustusest. Seda tegi ta siis,
kui nad veel alatare juures elasid. Illimar mäletas sellest ajast vaid vaiguste höövlilaastude lõhna.
Toa seinal rippusid kolm maali, samuti isa tehtud raamides. Ühel pildil oli Illimari arvates
kujutatud Jumalat ja tema naist. Ühel pildil oli Magdaleena ning kolmandal pildil oli justkui
juhtunud mingi õnnetus. Illimarile meeldis kolmandalt pildilt mees, kellel oli ülestõstetud käes
luud. Illimar sirutas ennast soojas voodis ning talle pakkus alati huvi nende piltide vaatlemine. Ta
ei saanud küll neid edasi arendada nagu truubikirju kuid need olid iseenesest palju huvitavamad.
Niimoodi vaadeldes pani Illimar tähele, et majast ei kostunud ühtki häält. Illimar karjus ema
järele, kuid keegi ei vastanud ning Illimar hakkas kartma. Ta otsustas siiski ise üles tõusta. Ta
annaabi.ee 
