Liberaalsest demokraatiast illiberaalsesse demokratuuti
Liberaalsest demokraatiast illiberaalsesse demokratuuti
Liberalism on läänekultuuris leviv poliitiline filosoofia, mis pooldab isikuvabadusi. Liberalistlik
ideoloogia pooldab erimeelsusi, kuna üks nende põhimõtedest on mõtteavabadus. Ent tundub nagu
tänapäeval ei oskaks me erimeelsuste vahel leida enam mõistlikke kompromisse. Vähemalt selliseid, mille
puhul võimalikult paljude süda rahul oleks. Miks on see nii? Miks tunnevad teisitimõtlejad ennast
ühiskonnas rõhutu ja väljatõugatuna? Tunnevad, et nende vabadusi piiratakse? Tekib küsimus, et kas
poliitiline vaade, mis pooldab vabadust, võib seda ka piirama hakata?
Peaaegu, et iga valitsusvorm on tekkinud vastureaktsioonina eelmisele. Nii tekkis ka liberalism
ühiskonnas, kus inimeste elu ning selle kvaliteet oli määratletud juba sündides.
Klassikaline liberalism levis 18 ja 19 sajandil, ning selle peamine eesmärk oli tagada inimese vaba
tegutsemine riigi sekkumiseta. Klassikalises liber...
annaabi.ee 
