Demokraatia liigid
põhiprintsiip on järelikult vabadus.
Tänapäeval kohtame läänemaailmas enamasti demokraatia ühendust liberalismiga. See eksitab
loomulikult paljusid kaasaegseid omistama demokraatiale kui niisugusele liberaalseid jooni. Nii
näiteks taunitakse etnilise, rassilise või religioosse vähemuse tagakiusamist kui
“ebademokraatlikku”, kuigi see võib vihavaenu tulvil enamusele väga hästi meeldida. Selline
teguviis ei ole mitte “ebademokraatlik”, vaid “illiberaalne”. Ei ole olemas demokraatlikke, vaid
ainult liberaalseid vabadusi.
Ideaalne riigivorm demokraatia jaoks on vabariik. Monarhia võib olla demokraatlik, kui rahva
enamus tunnistab juhuslikult end monarhi pooldajaks ja usaldab talle kõik õigused. Monarhia võib
olla ka segavorm demokraatiaga, milles monarh valitakse rahva poolt või milles riigivõim põhineb
kahel faktoril – monarhil ja rahvaesindusel, kes siis võimu sõna otseses mõttes omavahel jagavad.