Eesti keele ajalugu
• Tänapäeva geminatsioonilise illatiivi tekkimise (konsonandi pikenemise) kohta
on erinevaid seletusi; vorm tekkis 15. saj (*rapahan > *rapaan > *rapaa >
rap`pa)
• Tänapäeva lühike illatiiv on häälikuseaduslik (*jalkahan > *jalkān > *jalkā >
*jal`Ga)
• Tänapäeva de-illatiiv (nt keelde) on analoogiavorm uus-tüübi eeskujul
(häälikuseaduslik vorm oleks *keele (vanas kirjakeeles nii ongi!), vrd lühikese
illatiiviga*ūtehen >> uude kus de-silp on tüve osa).
Väliskohakäänded
Samuti kolm – kuhu-kääne ehk allatiiv, kus-kääne ehk adessiiv ja kust-kääne egj
ablatiiv. Väliskohakäänete lõpud on päritolult liitkäändelõpud, mis koosnevad
kahest käändeelemendist. Neil lõppudel on ühine element –l, millele liituvad
vanad kohakäändelõpud. L-käändeid on ka volga ja permi keeles.
Arvatakse, et väliskohakäänded kujunesid mitte läänemeresoome-permi
annaabi.ee 
