Hääldus ja hääldusteadused
(vt Ladefoged).
Sekundaarvokaalide sümbolid IPA järgi (sulgudes vastava primaarvokaali märk).
Eesvokaalid alanevas järjekorras: y (i), (), ø (e), oe (), OE (æ).
Tagavokaalid: (u) analoog meie õ-le, () inglise luck (praeguseks arhaism, enamasti asendunud keskvokaaliga
[]), () madalaim labiaalne tagavokaal (ingl hot, mida varem hääldati []-na). Muide, märk tähistab u-st
madalamat primaarvokaali, sellegi illabiaalset vastet tähistab enamasti . (Rootsi kirjakeele [] (lühike nt sõnas
upp `üles') läheneb keskvokaalile.)
Keskvokaalid. Kõrged (kõrvuti "tavaline" ja labiaalne): (vene ) (rootsi pikk , nt ut `välja'). Vokaalitrapetsi
keskel moodustuvad alanevas järjekorras [], [] (labiaalne), [].
3.1.3. Diftongid ehk "kaksiktäishäälikud"
Diftonge iseloomustab muutlik tämbrijoonis, tänu keele liikumisele ühest asendist teise (vt
allpool inglise foneemide skeem)