Essee Eesti kirjakeelest
tekstiloojate põlvkonnavahetuse tõttu,
Oma ajaloo vältel on eesti kirjakeeles kasutusel olnud ladina tähestik. Eesti keele kirjaviisi on
kujundatud hääldusläheduse põhimõtte järgi, selle hääldus ei ole keeruline. Eesti kirjaviisis
järgitakse varem kokkulepitud kirjakuju, hoolimata sellest, et suurem osa kõnelejaid hääldab
teisiti. Näitena võib tuua selle, et enamik eestlaseid ei häälda sõna alguses h- häälikut, ,,hoopis
hiljuti" hääldatakse tavaliselt ,,oopis iljuti".
Esimesed isamaalised tekstid pärinevad 16. Sajandist. Paar sajandit hiljem ilmus esimene
eestikeelne Piibel, mis oli tõlgitud põhjaeesti-keelde. Sellest alates hakkas põhjaeesti keel
domineerima, enne seda rivaalitsesid ühiseesti kirjakeele staatuse koha eest kaks
keelevarianti: peale põhja-eesti (Tallinn) oli lõunaeesti (Tartu) keel. Järgmise sajandi lõpuks
oli lõunaeesti kirjakeel peaaegu väljasurnud.
annaabi.ee 
