Mihhail_Lermontov
peategelane Petsorin, kelle iseloomu ja isiksuse sügavamat avamist teenivad romaani kõik osad nii
hästi eraldi võetuna kui ka koos. Mida Petsorinis nähakse ja mida temast jutustatakse, oleneb sellest,
kelle silme läbi kangelast vaadatakse ja kes on jutustaja. Kõik hinnangud kokku loovadki tegelase
keeruka ja vastuolulise karakteri.
Petsorin kui "meie aja kangelane", kui sugupõlve koondportree, on oma ajastu nähtus. Tema
ellusuhtumist on kujundanud paljud ajastule iliupilised mõjutegurid. Selles mõttes on Petsorini
karakter saatuslik ja tema pahed pole ainult ta süü, vaid ka tema häda ja õnnetus. Tegutsemine on
Petsorinile hädavajalik, kuid erinevalt teda ümbritsevatest inimestest puudub ta tegevusel eesmärk.
Iseennast kulutades sekkub Petsorin võõrastesse saatustesse, tungib võõrasse ellu ja rikub võõrast
anne. Ta ei suuda teha seda, mida nõuab süda, ja teeb seda, mida hinge põhjas peab täiesti tarbetuks.