Eaka suremine
äkki ja loomulikul teel, ilma oma väärikust kaotamata. (Roper jt 1999)
Surma, suremise ning kaotusvalu mõistmine on väga tähtis kõigile tervishoiu
professionaalidele, eriti aga õdedele, et nad võiksid suremise ning lähedase inimesse kaotuse
korral osutada kaastundlikku ning oskuslikku hooldust. Haige ja nõrk inimene on teadlik
sellest, et iga päevaga kaotab ta midagi oma elamistoimingute sõltumatusest. Siiski võivad
hooldajad kodus, haiglas ja hospitalis julgustada patsiente säilitam aiseseisvust seni, kuni see
on võimalik ning aidata tal kontrollida valu ( kui valu esineb), et surija võiks säilitada
kontrolli oma elamise kvaliteedi ja lähikeskkonna üle. Et aidata surijal säilitada optimaalset
iseseisvust, mis tema olukorras on võimalik ja millele tal on õigus, peavad hoolduse osutajad
aitama tal tasakaalustada sõltuvuse ja sõltumatuse astet erinevates elamistoimingutes kuni
surmani. (Roper jt 1999)
Vanadus ja suremine
annaabi.ee 
