Keelesemiootika
Sümbolilised, ikoonilised ja indeksiaalsed elemendid
realiseeruvad sageli samaaegselt, moodustades mitmekihilisi ladestusi. Ikoonilisust keeles võime jagada jäljendavaks
(imitative) ja struktuuriliseks. Jäljendavad ikooid on märgid, mille vorm sarnaneb tähendusega visuaalselt või heliliselt,
onomatopoeetilised sõnad (auh, kikerikii, kopp-kopp). Peale onomatopoeetiliste sõnade on kõrge ikoonilisuse astmega veel
deskriptiivsõnad, nt vilksti, jõllama, võpatama. Ikoonilusega on tihedalt seotud ka häälikusümboolika. Struktuurilised
ikoonid on märgid, mille vorm annab edasi tähenduse osade suhteid, nt see et mitmuses on sõna pikem (tüdruk-tüdrukud).
Üheks struktuurilise ikoonilisuse avaldumiseks keeles on peetud ka tähenduse isomorfismi põhimõtet: üks vorm üks
tähendus; nt et narratiiv on ikkagi hoopis midagi muud kui jutustus või soppama on midagi muud kui poes käima. Indeksid