Zoosemiootika
Liigid on püsivad ja
seega satub vastuvõtja pidevalt vastastikku ühesuguste, kuid erisuguste
omadustega liikidega – iga põlvkond värvulisi peab uuesti hakkama õppima,
millised on sirelased.
Mimikrisüsteemid – koevolutsioonilised kehalised sarnasused geneetilises infos
kinnistunud ja seeläbi püsib äratundmissuhe põlvkondade jooksul ja areneb.
Väga oluline semiootika seisukohast – valiku teostaja on elusolend, informatsiooni
vool
Sebeok seostab mimikri Peirce’i ikoonilisusega, mis puudutab esmast tajumist.
Mimikri semiootiline käsitlemine võimaldab tähele panna aspekte, mille bioloogia
tahaplaanile jätaks – seotud nt sellega, kuidas üks olend oma ümbrust tajub.
Uexküllilik vaade mimikrile:
Mimikri võib olla väga spetsiifiline, nt kärbseõie seksuaalne mimikri – isased
putukad püüavad taimeõiega kopuleeruda, võttes sellega kaasa õietolmu – aitab
taimeõiel paljuneda. Taimeõiest võib rääkida kui mimeedist, aga samas kaotab
annaabi.ee 
