Bütsantsi kunst
ja käsitööesemeid.
Bütsantsi skulptuuris püsis lühikest aega aga antiikplastika,kus loodi valitsejate figuure ja
portreid. Kirik suhtus aga ümarplastikasse eitavalt. Pärast pilditüli keelati ümarskulptuurid
hoopis. Edasi elas reljeef, mida töödeldi madalalt ja peamiselt sarkofaagidel.
Alates 9.saj-st levis aga tahvelmaal ehk ikoonimaal. Ikoonimaalidel oli õigeusklike arvates
imettegev jõud, nende ees palvetati ja neid hoiti kodus.Kirikus hoiti neid peamiselt erilisel
võredel ikonostaasidel. Ikoone peeti pühadeks ja neil kujutati ainult pühasid asju. Tähtsaim
motiiv oli Maarja koos Kristus-lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alustele temperavärvidega.
Alusmaal tehti kullavärviga, mis kumab kujutisest läbi ja muudab selle ebamaiseks. Ka
ikoonimaalis kehtisid kindlad reeglid, mis aja jooksul kinnistusid ning see tegi maalikunsti
muutumise väga raskeks.Alles 13.saj-l muutus kunst looduslähedasemaks ja ruumilisemaks,kuid
annaabi.ee 
