Keskaeg
Bütsantsis olid piiskopkonnad, mille
keskusteks olid katedraalid. Piiskopid pühitsesid sisse preestrid ning väga olulised olid Benedictuse kloostrireeglid.
Valitsemine, riik barbarite kunungriigid 6. saj. (nt. läänegootide, vandaalide, idagootide, frankide, burgundide ja
tüüringite kuningriigid ja ida-rooma keisririik). Verduni lepingu sõlmides 843. a. jagunes Frangi riik Ida-, Lääne- ja
Lõuna-Frangi (e. Lothari) riigiks.
Kultuur Bütsantsis olid ikonoduulid ja ikonoklassid. Inimesi huvitasid pühakute elulood. Olid eeposed (nt.
,,Nibelungide laul").
Majandus valitses katedraalmajandus, raha polnud ringluses, ühist maksusüsteemi polnud ning kauplemine oli raske.
Sõjad, vallutused Frangi riik laienes kõvasti. Konflikte oli palju, nt. paakide ja germaanlaste, Itaalia ja langobardide
ning ungarlaste ja araablaste vahel. Toimus Poiters' lahing (732. a.), kus Euroopasse sisse tungiti, kujunes välja raske
ratsavägi. Viikingid korraldasid palju rüüsteretki
annaabi.ee 
