Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid I Konspekt sisearhitektuuri eriala üliõpilastele.
lisas.
Sisekujundus. Bütsantsi kirikute ehitamisel pöörati tähelepanu mitte niivõrd eksterjöörile kui
interjöörile. Kuppelbasiilika siseruumis vallandus ääretus ja seletamatus. Seinu, kupleid, poolkupleid
ja võlve katsid ornamentaalsed mosaiigid. Uudseks elemendiks olid talumid - samba kapiteelile
paigutatud rikkalike reljeefidega kaunistatud kiviplokid. Figuraalsed mosaiigid olid suurejoonelised,
pidulikult ranged ning kuldsel taustal. Piibliteemade käsitlus anti rangetes ikonograafilistes
skeemides, kus kirikute uhke ja salapärane interjöör pidi kinnitama jumala vägevust. Kirikute
sisekujunduses kasutati ka poolvääriskive ning marmorit. Põrandad olid laotud värvilise
marmormosaiigina. Alates 13.sajandist hakati kirikud järjest enam kaunistama freskodega. Bütsantsi
kunstis rõhutatud dekoratiivsus, värv ja joon avasid tee ka idamaiste vormide paremiku sissetungile.
Bütsantsi profaanehituste sisekujundus ei ole säilinud, kirjalikud allikad viitavad sisekujunduse