Rooma. Bütsants
on kinni kaetud usunõuete tõttu.
Osa kirikuid on võrdhaarse kreeka risti kujuga.
9. saj hakkab levima nn viiskuppelkirik, kus põhiplaan on ruudukujuline, kuid
ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. Kõrvalkkuplid paiknevad
madalamas hoone osas ja keskne kuppel pääseb rohkem mõjule.
Maali- ja mosaiigikunst
Kirikud olid rikkalikult kaunistatud. Ajajooksul tekkis Bütsantsis kaks leeri:
1) ikoonide pooldajad e ikonodoomid. Pilt on püha objekt(vaimulikud ja
mungad)
2) pildi eitajad e ikonoklastid. Püha asja kujutamine on pühaduse teotamine.
(sõjaväelased)
nendevahelises võitluses hävis palju pilte; riik toetas kord ühtesid, kord teisi.
Varase Bütsantsi kunsti kuulsaimaid näiteid on Rovenna kirikute mosaiigid. Peamiselt
on kujutatud keisreid.
Figuuri on saledad, pikaksvenitatud ja ohtralt riietega kaetud. Näod on väikesed,
silmad sured ja karmi pilguga