"ikkje" - 1 õppematerjal

Sissejuhatus germaani filoloogiasse

letseburgi keel Luxemburgi suurhertsogiriigi ametlik keel. Seadusandlik keel on prantsuse. Ajalooliselt on see saksa murre. Murdest keeleks saamine on alati poliitiline otsus. Levinud kõnekeelena. 275 000 native speakers. Eristatav tunnus: e peal on täpid - norra Norra keelel on kaks keelekuju Lääne-norras räägitakse islandi ja fääri pärast Nynorski, ida-norras taanipärast Bokmali. Kokku ~4 milj. kõnelejat. Eristatav tunnus: å æ ø, av, Nynorsk- ikkje, Bokmal - ikke rootsi ~8 milj kõnelejat. Räägitakse Rootsis ja Soomes, kus see on teine riigikeel. Eristatav tunnus: eesti moodi ä ja ö, och, av saksa Kõnelejaid 100 miljonit, Saksamaa, austria, Liechtenstein, šveits, luxembourg, vähemuskeelena prantsusmaal, belgias, hollandis, taanis, itaalias, poolas, tšehhis, slovakias, ungaris jne. Eristatav tunnus: nimisõnad suure tähega. taani 5 200 000 rääkijat