AJAKIRI KULTUUR JA ELU
ajakirja kergele saksameelsusele.
Ajakiri Kultuur ja Elu eesmärgid pärast Eesti taasiseseisvumist ja pärast seda olid
vastumeelsuse näitamine Nõukogude võimu suhtes ja rahvuslus. Need eesmärgid on
peaasjalikult säilinud, kuid tänapäeval pole vastumeelsuse näitamine enam tarvilik, kuna
Nõukogude Liidu vägivaldne okupatsioon on üldtunnustatud fakt ja ka Nõukogude riiki
ennast ei eksisteeri juba 20 aastat. Nüüd rõhutab ajakiri vajadusele eestlasi ikestanud
võõrvõime ja nende kordasaadetud kuritegusid mäletada. Ajakirja peatoimetaja Tea Varrak
kirjutab numbri 2/2011 toimetaja veerus nii: ,,Riikliku komisjoni ORURK-i andmetel 5003
inimest juuniküüditamise 9267-st ohvrist ei saanud enam kunagi kodumaale tagasi. (...)
Mälestame neid inimesi. Midagi ei tohi unustada."
,,Positiivsed" ja ,,negatiivsed" tegelased, kelle mainet püütakse avalikkuse silmis mõjutada,
tulevad selgelt välja