Kraniomeetria enne Darwinit ja Broca ajal
(Gould, 2001).
5
Kuigi jääb mulje, et inimesed püüdsid leida ainult põhjuseid, miks mustad on alamklass,
protesteeris Alexander von Humboldt, maailmarändur, riigimees ja 19. sajandi suurim
teadstepopulariseeija, jõulisemalt ja aktiivsemalt kui ükski teine tolle aja loodusteadlane
intellektist või esteetilistest kaalutlustest lähtuva järjestamise vastu. Tema kutsus lõpetama
orjust ja ikestamist, mis oli Humboldti sõnul takistuseks kõigi inimeste loomulikule
püüdlusele arendada oma vaimseid võimeid. Ta kirjutas järgmiselt: „Väites, et inimene kui
liik on ühtne, tõrjume me samal ajal järsult tagasi alandava teooria ülematest ja alamatest
inimrassidest. Mõned rahvad on küll kultuurile vastuvõtlikumad kui teised – kuid iseenesest
pole ükski teisest õilsam või ülevam. Kõik on ühel määral loodud vabadeks (1849, lk 368).“
(Gould, 2001).