Kui adsorbendi pinna suurus pole teada, vastavat potentsiaali väärtust nimetatakse potentsiaaliks- Siit on ka selge, miks puhtad vedelikud ei moodusta püsivaid vahte. siis c=1/V ehk V=1/c (3). Asendame võrrandis (1) d ja V siis väljendatakse adsorptsiooni nt 1 g a-ndi kohta ja väljendatakse Lisandite mõju: on kolloidosakese püsivuse mõõdupuuks. Aerosooliks nimetatakse süsteemi, milles dispersioon-ikeskkonnaks väärtustega võrranditest (2) (3), saame Sd= - RT/C*dc ja =1/S=- mool/g. Pindpinevus on jõud, mis mõjub vedeliku eralduskontuuri Indeferentsed elektrolüüdid ei muuda olulikselt kolloidosakeste on õhk või mõni teine gaas. Sõltuvalt peenestatud(disperse) faasi c/RT * d/dc. Võttes kasutusele abiparameetri Z: =Z/RT, kus Z= pikkusühikule selles suunas, milles vedeliku pind kahaneb. potentsiaalihüpet
Selle tagajärjel tekib pindkontsentratsiooni gradient, milline on suunatud kile keskele. Kontsentratsioonide erinevuse tõttu on kile keskel pindpinevus suurem (' > ), adsorptsioon väikesem ('< ), mis põhjustab Kahe- dimensioonilise rõhu erinevuse (PS > PS') ja vedelik hakkab voolama äärtelt keskkohta ning kile õhenemine on takistatud. See on Gibbsi efekt. Siit on ka selge, miks puhtad vedelikud ei moodusta püsivaid vahte. Aerosooliks nimetatakse süsteemi, milles dispersioon-ikeskkonnaks on õhk või mõni teine gaas. Sõltuvalt peenestatud(disperse) faasi agregaatolekust jagatakse aerosoolid järgnevalt:- UDUD (aeroemulsioonid) - v/g 10-7 - 10-5 m. Peenestatud(disperseks) faasiks on vedelik. TOLM (aerosuspensioon) - t/g 10-5 - 10-4 m. Peenestatud(disperseks) faasiks on tahke aine, tolm on tekkinud tahke aine dispergeerimisel gaasis.- SUITS (aerosuspensioon) - t/g 10-9 - 10-5 m. Peenestatud(disperseks) faasiks on tahke aine ning ta on tekkinud kondensatsioonilisel teel.SUDU
annaabi.ee 
