Keskaegne Liivimaa
Elu maal:
Mõisate rajamine sai hoo sisse 15.-16. Sajandil. Teokoormisena nõuti
talupoegadelt nädalategu, millele lisanudsid veel ebaregulaarsed
tööd. Liivimaa maaisandad ja vasallid hakkasid hakkasid hilskeskajal
piirama nii talupoja liikumis- kui ka kauplemisvabadust. Tähtsad
kogunemiskohad olid veskid ja kõrtsid. Needo lid rajatud
ühendusteede äärde, mereranda või kohta kus liiksu palju rahvast.
Ülesanne oli neil pakkuda teelistele öömaja ja täiendada
moonavarusid. Veski ol ikeskajal tähtsaim tööstusettevõte. Neid
kasutati eelkõige vilja jahvatamiseks. Tlupoegade sidemed kulgesid
põhiliselt linnade ja alevite kaudu. Talurahav oluline suhtluskoht oli
ka pidudel. Kõige tähtsam koht oli keskajal Liivimaa vakupidu. .
Kohtuvõim maavalduses kuulus maaisandale. Kohut mõistsid
maaisanda määratud foogtid. Kõige tavalisem karistusmäär oli
rahatrahv, kuid kasutati ka vitsaga peksmist.
Kirikud ja kloostrid:
Igas piiskopkonnas olio ma toomkirik
annaabi.ee 
