Lasnamäe Üldgümnaasium Referaat Kuu- ja Päikesevarjutus Raimond Valler 12b Tallinn 2009 Tugevasti inimkultuuri arengut mõjutanud taevanähtuseks on kuu- ja päikesevarjutused. Igapäevaeluks ülimalt olulise päikese või täiskuu ootamatu kadumine tekitas hirmu ja sundis inimesi pöörduma järelepärimisega tähetarkade poole. Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Maalt vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud. Osaline Päikesevarjutus: Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud. Osaline
RÕNGU KESKKOOL Kati Kõiv VARJUTUSED Referaat 12.klass Juhendaja: Riina Murulaid Rõngu 2013 Sissejuhatus Tugevasti inimkultuuri arengut mõjutanud taevanähtuseks on kuu- ja päikesevarjutused. Igapäevaeluks ülimalt olulise päikese või täiskuu ootamatu kadumine tekitas hirmu ja sundis inimesi pöörduma järelepärimisega tähetarkade poole. Põhiliseks varjutajaks on Kuu, mille liikumine osutub märksa keerulisemaks, kui esialgu paistab. Nagu maapealsed kehad, heidavad ka taevakehad kosmosesse varju, kuid tühjuses seda loomulikult näha ei ole. Kuna Päike on suurem nii Maast kui ka Kuust, on mõlema poolt heidetav vari koonuse kujuline
poolt. Veel on oluline teada, et Kuu orbiidi ja Maa orbiidi tasandite erinevus on 5 kr. Kuu tiirlemisperiood ümber Maa tähtede suhtes on 27,3 ööpäeva (sideeriline periood). Päikese suhtes on see periood 29,5 ööpäeva (sünoodiline ööpäev). Kuu paistab meile tänu sellele, et ta peegeldab Päikesevalgust. Kuid tema valgustatud kuju tänu tiirlemisele muutub. Kuu mass on 81X väiksem Maa omast, atmosfäär puudub ja keskmine tihedus on 3,3 g/cm 3. 5. Kuu- ja Päikesevarjutused. Päikesevarjutus tekib siis, kui Kuu satub Päikese ette. Kui Kuu ja Maa orbiidid oleksid ühes tasapinnas, siis oleks iga Kuu loomise ajal Päikesevarjutus. Päikesevarjutusi on 3 liiki: · Täielik- Kuu katab kogu Päikese. Täielikku Päikesevrj. ühes maakohas on võimalik jälgida kord 200- 300 aasta jooksul. · Kroonikujuline- see juhtub siis kui Kuu on Maast veidi kaugemal. 356 000- 402 000. · Osaline. Kuuvarjutus.
Maalt vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud. Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud (osaline päikesevarjutus) või on Päike kadunud (täielik päikesevarjutus). Päikest varjav Kuu paistab olevat taevaga sama värvi. Maalt vaadates võib Kuu ka Päikesest väiksemana paista, mistõttu ta ei suuda kogu Päikest ära varjata (rõngakujuline päikesevarjutus). Viimased Eestis näha olnud päikesevarjutused olid 3. oktoobril 2005, 29. märtsil 2006, 1. augustil 2008, 4. jaanuaril 2011 ja 20. märtsil 2015. Päikesevarjutust ei tohi palja silmaga jälgida. See võib põhjustada nägemiskahjustusi ja isegi pimedaks jäämist. Ka läbi optiliste kaamerate ei tohi päikesevarjutust jälgida. Täielik päikesevarjutus ei kesta üle seitsme minuti. Täielikule päikesevarjutusele eelnev ja järgnev osalise varjutuse faas kestab märksa kauem. Päikesevarjutused moodustavad tsükli,