Ajalugu, Vara-Uusaeg
Asehalduskord kehtis 1783-1796.a. Ümberkorraldused: EM ja LM ette ühine asevalitseja e.
asehaldur; tekkisid Paldiski maakond, Viljandimaa, Võrumaa ja Valgamaa; rüütelkondade
maanõunike kolleegiumid saadeti laiali; kõik mõisnikud said võrdsed õigused; linnades
kodanikuõigus majaomanikele; pearahamaks ja hingeloendused.
Mõis ja talu
Erinevad mõisatüübid
· Era- e rüütlimõisad kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele
· Riigi- e kroonumõisad riik rentis neid ikemaks või lühemaks ajaks välja
riigiteenistuses olnud aadlikele
· Kirikumõisad e pastoraadid väiksemad, andsid elatist kirikuõpetajatele
Tähtsamad tegevusalad
· Teraviljaeksport peamisteks teraviljakultuurideks olid talirukis ja oder
· Viinapõletamine alates 18.saj, kolmandiks kogu teraviljast läks viina tegemiseks.
Õigus seda teha oli ainult mõisnikel.
Talud Eesti oli kokku umbes 40 000
annaabi.ee 
