A.dumas Kolm musketäri terve raamat
Ma
võitlesin kõigest jõust ja vaatamata oma nõrkusele, panin, nähtavasti kaua vastu, sest ma
kuulsin, kuidas ta kirus:
«Neetud puritaanid! Ma teadsin, et nad väsitavad oma timukaid, aga ma arvasin, et
oma armukestele osutavad nad vähem vastupanu.»
õnnetuseks ei saanud meeleheitlik vastupanu kaua kesta, tundsin, et mu jõud jätab mu
maha. Seekord kasutas see alatu mu minestust ja mitte und.»
Felton kuulas vaikides, tuues vaid kuuldavale allasurutud oigeid; Ijigi voolas ta
marmorselt laubalt ja kuue alla peidetud käsi muserdas rinda.
«Kui ma meelemärkusele tulin, oli minu esimeseks liigutuseks haarata padja alt nuga,
milleni ma enne ei jõudnud. Kui ma ei saanud seda kasutada enese kaitsmiseks, siis pidi
ta mul aitama vähemalt surra.
Aga kui ma olin noa pihku võtnud, siis, Felton, tuli mulle pähe kohutav mõte.
Lubasin teile kõik ära rääkida ja ma räägin. Lubasin teile avaldada kogu tõe ja ma teen