Läänemeresoome mütoloogia eksamiküsimused - vastused
Pole ühtlaselt tuntud lms rahvastel; osalt suuremad puuderühmad, osalt üksikud
puud. Puid ei tohtinud segada, puutuda ja kindlasti mitte maha võtta. Ka ei
tohtinud korjata hiiest oksarisu või muud maas vedelevat. Sealt ei tohtinud heina
niita. Pühakoha puutumiskeeld. Hiite rändamine?
hiis kui kultussalu, selgelt piiritletud pühakoht (vt hiieaiad); kõrvalises kohas
asuv paik;
hiis kui kalmistu; nt Kodavere iite-kalme, Jõhvi ijekalmu
hiis kui (demoniseeritud) üleloomulik olend; soome hiidet `hiiud', hiidenväki `hiie
elanikud' (vrd kalmanväki `kalmulised'), vesihiisi (=veehaldjas), hiidenkarja `hiie
kari' (vrd liivi siist ni'emõd `sinised lehmad', mje'r-niemõd `merelehmad')
Agricolal (1555) sõna metshaldja tähenduses.
17. Arutle teemal, mis tähendus on olnud eesti ja/või vadja rahvatraditsioonis kividele (ja
allikatele) ohverdamisel