Lapsed kitsendavad või laiendavad oma mõisteid. Laien-dused toimuvad üldiselt sama sõnavälja sees (õun apelsini kohta) või kognitiivse sarnasuse alusel (pall kuu kohta). Imitatiivid on onomatopoeetilised sõnad (st nende referent on akustiline), mis a) mõnikord varieeruvad häälikuliselt; b) ei muutu morfoloogiliselt; c) tihti ei kuulu leksikoni püsiossa, vaid võib olla spontaanselt moodustatud sõna; näiteks iiu-iiu Lähtuvalt konstruktivistlikust keeleomandamisteooriast: a) imitatiivid on sagedased lapsel, sest nad on sagedased hoidjakeeles; b) imitatiivide suhtarv väheneb lapse sõnavara kasvades (vt artiklist diagramm 1 ja 2); c) imitatiivid on sõnaliigilt määratlemata; d) tihti reduplikatiivsed Näiteid esimestest imitatiividest: näm, mää, mõmm, njäu, auh-auh, krr 'vares', drr 'auto' Omandamiskriteeriumid (Salasoo 1995, KK) 1
6 oo 'o lrJ'O o+'t j 't 6gt o'0 -I- !,'rl og't) L 6h oo',O LO'O o$ 'f? .I iIU our - p) urru.!p-p tuu ,Ip aslsx "(Ip *uS -weEnylnu1nurso b:1 snsdgl esnruooN r* ntm &,o 'ru eEruperu eurunggru npggrulq?lslF^ ruoI
aa aa aa aa aa aa m m m m m m ju iiu ru a a e ar H Vi ev rv än V H - g Jä ä e-
*t6ra t6jt ''d.o^l b-ot,rc^^"^ (^t WJ1' -;
Yla^d&Nea*- kL",,-r-L t-am.!""eJ*. oor^a, p6lro. toariu-
yl*^^a i^ (d&t autx-pct^*rrrt. (4;clvrl_ 4,.tr"A( ,l*^
ul- ,^rtlp',^^^^'*u*ua^u W
^l'a*
uop Aol*luu*,Lt-; furt.-
,:hbo;t*u p''vwaa
,J^$w;.k*u rt,wuaa iiu !^Ada-'r6*&
ri^. ,!^fu[td-'r6*& a^ irla"i.!,o^ poalo
ooalo oourr-^o2'^&, J
hL a-a,., {,^^^ lra-tA "oW^t",[ , n- o.I*J^!n ,^-,qItn^oez
liaLaleu ryL |tt"!r-o@^tur-b
n5#.#g#U##gUe}##ioz#H[hR#>r#^ihWJ4wZSJ
NXs g4)%D,R[##m##`#_y),*#S#V*8V15°mz,m(-
^@v##*;Hrzt#0Fhw}1##$tXo
~$>(VnvXC##xE;t##n#I n$913#?
Q4rK;*Q,{ /##'x#X/V{&J####}###-
##!2T)#^{#{R-(#f1K%sIsh]g2S!D!a084h
.#?-E+$lJ$]#
(T#BLw#~g
EVg0V'
#rI##P=y
iEt;€+EE 9s '2 FL E o Fou N .n o +) B B q) Er €+F :iiu=gs?+i===: ; lEEf E+:E r; G e= c) -.: boj: +r 4 B d :{'F.EE S,, ? s 2'4: i-g+ =;:t F"?
annaabi.ee 
