CAROLINA PIHELGAS KIRI KODUST
Siiamaani veame riste ja ruute oma kirja-
tehnika vihusse edasi, ikka lootes ja aimates--
Kõige rõõmsam või naljakam luuletus
Rahulik rand, kõik hakkab
paika loksuma, pilliroog liigub
tuules, puud on paigal. Suure
heleda keskel tume jõgi, vool
ühes, tuulesäbru teises suunas.
mõni üksik iitsatus tihastelt,
siis vaikus. Aga nad on siiski
kõnelema hakanud ja see
teeb rõõmu. Nad ütlevad:
näed, veebruari lõpp, aga
mis sellest, mis sellest.
Kõige kurvem ja masendavam luuletus
Tume mõisapark, treppidest edasi
ainult suured puud ja vaikus, mis
kahiseb nagu raadiokanalite vaheline
annaabi.ee 
