Muraka ja Puhatu soostik
[] []
Soostiku lõunapoolses osas valdab puis- ja laukaraba, põhjaosas on ülekaalus lodualad ning
vesised lagerabad. Piirkonna keskosas, äravooluta nõgusal alal laiuvad ulatuslikud märed. []
Veestik
Muraka soostiku vetevõrk koosneb avaveelises osas paljudest üksiklaugastest ja laugastikest.
Laugaste suurim läbimõõt on kuni 400 meetrit, enamik jääb siiski 2040 m vahemikku,
sügavus küünib 13 meetrini. Laugastikest on suurimad Pardilaukad, Ilusa ning Iissaare
laukad. Muraka soostik toitub ka sademetest ja moreeniveest. Eesvooluks on Tagajõgi,
Roostoja, Mäetaguse ja Ojamaa jõgi. Rohked märealad on suurema või väiksema läbivooluga
veevoolusooned, kus kohati valgub vesi laiali mööda soopinda, teisal koondub jälle ojadeks,
mille sügavus ja laius on 0,5 1,5m. []
Aastane sademete hulk on soostikus keskmiselt 650mm (sellest külmal perioodil langeb ¼
ning soojal ¾)