“Süü on tähtedel”
Hazel oli ääretult õnnelik.
Amsterdamis tunnistab Augustus oma armastust Hazeli vastu ja seal nad ka kohtuvad autoriga
leides, et ta ei ole isegi tore inimene ning elab vaest elu. Õhtul hotelli minnes olid nad
kahekesi ja täiesti kõrvuni armunud. Augustus tunnistab, et tema vähk on tagasi tulnud. Kaks
kinnitavad oma armastust ja üksteise toetust. Pärast nende naasmist Indianapolisse tõuseb
Augusti tervis ja ta arvas, et kõik on korras. Olles oma surma hirmul, kutsub Augustus Iisaci
ja Hazelit oma enne matust enda juurde, varsti surigi Augustus. See kurvastab Hazeli südant
ja ta ei tea, mida teha endaga. Raamat lõppes sellega, et Hazel igatses väga Augustust, aga oli
Augustuse pärast õnnelik edasi ning ta jäi elama.
Raamat väga meeldis mulle, see oli väga kurb, aga samas täis rõõmu ja armastust.
Ma arvan, et raamatu autor on tahtnud öelda, et hoidkem üksteist ja armastame üksteist nii
kaua kuni see võimalik on.