Püha loomaks nimetati metssiga 1)Eestlaste päritolu teooriad - 1. Eestlased vanade sumerite järglased. 2. Eestlased pärit Jaapanist. 3. Paiksusteooria, elanud siin alal 5000 aastat, hilisemad sisserändajad rahva hulka sulandunud. Tõestuseks sõnad, mis pole sarnased üheski teises keeles. 4. Soome-Ugri teooria: eestlased kuulusid soome- ugri keelkonda, kes pärit Lääne-Siberist. Ajapikku rändasid laiali. 5. Geeniteooria: geenide järgi eestlased kõige rohkem sarnased sakslaste ja iirlastega, kuid mitte nt soomlastega. Lätlased ja leedukad tulid oma praegustele aladele palju aega hiljem, kui nad oma aladelt välja tõrjuti. Pole ju nende keel mitte isegi sarnane eesti keelega. Seega pidid nad asuma siia palju hiljem. Edasi liikusid aestid Soome ja Skandinaaviasse. Levinuma seisukoha järgi on aestii germaani (indo-germaani) nimetus, millega tähistasid germaanlased oma kirdenaabreid, et aestiid on indo-euroopa hõimu
(usa vili,põlluharijad vahetasid ala,rebasekasvatusalad)Juurikate ja lillede kasvatamine,piimandus.Kapitali väljavedu.Sisepol:1837-1901 Victoria.Range valitseja.Traditsioonide ja konservatiivne aeg.1868.said võimule liberaalid.W.Glatstone.10 reformi(Tasuta algharidus, kaotati auastmete myyk armees,konkursisysteem riigiametis,kaotati avalik hääletus ja ajalehtede tempelmaks)1874.uued konservatiivid.Disraeli propaganda.midagi ei tehtud siiski.Tõsteti makse,sõda afganistaanis,võitlus iirlastega,rahvale ei meeldind.1880.võimul liberaalid.Parlamendireform:olid pehkinud kohad,st osadel kunagi tähtsatel aladel on palju saadikuid,ja mõnel kaasaja tähtsal linnal ple yldse.Tehti valimisringkonnad,põhinesid elanike arvul.Laiendati valijate ringkonda.Saadikud palka ei saanud,seega töölised parlamenti ei saand.Iirimaa probleem:usu,maa ja kultuurikysimus.kaks suurt gruppi:iirlased tahtsid iseseisvust ja katoliku usu taastamist.maaliiga-Dowitt.relva jõuga.Iirlased kasutasid
juhtidest ellu jäi oli Eamon De Valera, kes hiljem kuulutas välja iseseisvusmanifesti. 1919. aastal Dublinis, kuulutatakse välja iseseisvusmanifest, Valerast saab esimene peaminister, moodustatakse oma relvastatud jõud- Iiri vabariiklik armee (IRA) ning ka ajutine valitsus. Inglismaale see ei meeldi ning otsustab siise tuua oma regulaarväed. Läheb kodusõjaks, IRA peab partisanisõda, kasutab terrorit jms. Inglsed ei suuda partisanisõjale vastu panna ning 1921. a. sõlmivad iirlastega kokkuleppe, mille alusel saab Iirimaast Free State e. ta saab dominiooni staatuse. Nüüd lähevad iirlased omavahel tülli. Järgneb kodusõda leppe pooldajate ja vastate vahel, mis lõppeb 1924. aastal pooldajate võiduga. Iirimaa saab lõplikult isesesvaks vabariigiks 1937. aastal. Iirimaast jääb välja Alsteri provints e. põhjaosa, mis on siia maani Ühendkuningriigi osa. Valitsevad meelsused Vaadati imetlusega saksamaa poole.
• Kolmikliit (1882) – Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari; algselt oli Kaksikliit (1879) Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; eesmärk – uute kolooniate haaramine, oma poliitika laiendamine maailmatasandil. • Antant (1904/1907) – Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa; eesmärk – Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas, Elsass-Lotringi tagasi saamine. Inglismaal olid peamiselt probleemid oma kolooniate või iirlastega. Prantslased olid Saksamaa vastu meelestatud ja soovisid tagasi saada Elsass-Lotringi. Huvi pakkusid suhted Venemaa ja Inglismaaga. Sakslased kartsid nö „kahe tule vahele jääda” ehk siis ühelt poolt Prantsusmaa, teiselt Venemaa. 1871 loodi Saksamaa Keisririik, riigikorralduseks oli monarhia – keisriks Wilhelm II. Austria-Ungaris olid huvitatud Balkani poolsaarest. Itaallaste välispoliitiliseks eesmärgiks oli kolooniate loomine Aafrikas.
annaabi.ee 
