"Vesi" Toomas Raudam
saarde ulatuvate mustade piikste otstest solises vesi mooda karvaseid
saari vildakale betoonist hiippepakule. Mitte keegi meist poleks suutnud
naeru pidada, poleks me teadnud, et magusamad kohad ootavad ees.
Passi-poiss Dli nagu paljuloetud raamat, mille parimaid palasid tahis-
tavad murtud lehenurgad. Lugeja ei taha lugeda mitte tervet raamatut,
vaid ainult "kohti".
Nii ka meie.
Raamat, mida Passi-poiss meile kirjutas, lugu, mida ta meile omal
isearalikul viisil raakida iiritas, Dli korraga nii koomiline kui traagiline,
temasDli viihe sonu, rohkem viipeid ja moistaandmisi. Ka tegelasi nappis:
iiks Dli Passi-poissja teine tema ema Helmi.
Helmi Dli meie koolitadi. Ta Dli vaikest kasvu, kaies koikus ta jalalt
ja1ale, kuna iiks tema peenikestest ja koveratest jalatikkudest Dli liihem.
Tal olid iimmargused sarvraamiga prillid, mille taga vilkusid heatahtli-