Silma funktsioonid ja silmahaigused
Võrkkestal pupilli vastas on koht, kus asuvad
ainult kolvikesed. Seda võrkkesta osa nimetatakse kollatähniks. Kollatähnis on
nägemisteravus kõige suurem. Seepärast näeme kõige teravamalt otse
silmaava vastas asuvaid objekte. Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed,
võimaldades nägemist ka nõrgas valguses. Kolvikesed vajavad ärrituse
vastuvõtuks rohkem valgust, mistõttu inimene hämaras värvusi hästi ei erista.
5. vikerkest nimetatakse ka iiriseks, annab silmadele värvi, sõltuvalt
pigmendist, mida ta sisaldab. Mängib diafragma rolli, mis reguleerib silma
sisse tuleva valguse hulka ning vikerkesta avaust nimetatakse silmateraks.
Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva
silmaava ehk pupilli. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus,
mis reguleerib silma langeva valguse hulka. Hämaras on silmaava suurem,
eredas valguses aga väiksem
annaabi.ee 
