PORTERI KODUTÖÖ
“Näiteks see, et paljud puidutootjad on metsaomanikud, kelle teadmised metsandusest on
napid, ja see, et erametsasektor on killustatud ning ei saavuta sellisena oma tegelikku
potentsiaali.”
Pat Hennessy leidis, et üks suur erinevus Iiri ja Eesti era-metsa vahel on metsa aastane
juurdekasv – Eestis on see 4,6 m³/ha aastas, kuid Iirimaal 20 m³/ha. Teine suur erinevus on, et
Eesti riik ka ise oma metsaomanikke toetab.
“See on midagi, mille rakendumist sooviks näha Iirimaalgi,” ütles Hennessy.
Iirimaal on praeguse seisuga 24 piirkondlikku metsaomanike gruppi, kes tegutsevad ilma
igasuguse riigipoolse abita, ja tundub, et paljud neist ei tule endaga toime. IFA näeks hea
meelega, et Iirimaal rakenduks Eestiga sarnaselt piirkondlikele metsandusorganisatsioonidele
suunatud toetusmeetmed.
Õppereisil kohtusime ka keskkonnaministeeriumi nõuniku Hanno Zingeliga, kes tutvustas
looduskaitsepiiranguid Eesti metsanduses.
annaabi.ee 
