Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
,,Kui olnuks tõsi, et ta Iiobit täielikult usaldab, siis oleks Jahvest loogiline teda kaitsta, rebida
mask pahatahtlikult laimajalt ning panna ta maksma Jumala ustava teenri mustamise eest. Kuid
Jahve ei kaalu seda kunagi, isegi mitte siis, kui Iiobi süütus leiab tõestust. Me ei kuule Saatana
sõitlemisest või laitmisest." (JUNG 2002:33)
Jung loeb selle põhjuseks Jahve enda teadvustamata tüdimust Iisraelist ning soovi neist lahti
öelda. Jung jõuab järeldusele, et juhtum Iiobiga ajendas Jahve`d ,,järele mõtlema". Ta oli
sunnitud appi kutsuma Tarkuse ning iseenese olemuse suhtes selgusele jõudma.
,,Ei saanud jääda nii, et teadmine Jahve duaalsest loomusest saaks teatavaks kõigile teistele,
välja arvatud Jahve ise. Kestahes Jumalat mõistab, sel on temale mõju." (JUNG 2002:34)
Saades aru, et probleem peitub temas endas, heidab Jahve peale pikka kannatamist Saatana
taevast välja ning soovib rõhutada oma ,,heledamat poolt", inkarneerides selle Pojas.