Ludwigsburgi ja Zwingeri palee
pärli. See oli algselt pilkenimi, mis anti ajastule 18. sajandi keskel, kuna tol ajal peeti
ajastu stiili ebaloomulikuks, kummaliseks ja liialdavaks. Kuid hiljem, 19.20. sajandi
vahetusel, võetigi see perioodi nimetusena kasutusele.
Baroki arhitektuuris oli esmajärguline kirikute ehitamine. Valitsev kirikutüüp oli
pikergune hoone. Siseruumides skulptuurid ja maalid. Tähtsateks olid ehitistel kuppel ja
läänefassaad. Barokile iseloomulikud detailid on voluudid, poolsambad, pilastrid, iilud ja
staatuad. Kõik detailid allutatud tervikule ehk ansamblile, kuigi neil pole konstruktiivset
ülesannet. Üksikehitistel polnud tähtsust.
17.-18. sajandil tekkis Saksamaal arhitektuuris rokokoo ja baroki segunemine. See
tingis palju arhitektuuriehitisi, mis olid välisilmes barokk aga sisemuses rokokoo.
Lõuna-Saksamaal oli eeskujuks Itaalia barokk ja Põhja-Saksamaal rokokoo.
Ludwigsburgi residents