Mõis ja talu
hariduse. Paljud mõisnikud olid kultuurihuvilised ja
käisid tihedalt läbi Euroopa haritlastega. Eestis
sündisid ja kasvasid üles mitmed tolle aja tuntud
riigitegelased, sõjaväelased, teadlased ning
maadeuurijad. Hulk mõisnikke oli aga huvitatud
mõisamajapidamise edendamisest. Nad
kasvatasid ja aretasid tõuloomi, tõid mõisasse
uusi aia- ja põllukultuure, kuivendasid maid,
aretasid uusi viljasorte ja püüdsid uuendusi ka
talupoegadeni viia.
Iilmastik oli 17.-18.sajandil tänapäevaga võrreldas
märkas kontinentaalsem ja põllumajanduseks
ebasoodsam.Põllutöödeks sobiv aeg oli piiratum ning
oht ikalduseks suurem kui varasematel või hilisemel
sajanditel.
Talurahva olukord Rootsi ajal
Rootsi võimude katsed lähendada
eesti talupoegade õiuslikku
olukorda Rootsi vabade
talupoegade omale lõppesid
edutult.
Talurahva olukord pärast Põhjasõda
Suurem osa senitses kroonutalupoegi sattus
taas mõisnike valdusesse.