kultuurigeograafias tarvis kaugele ajalukku tagasi vaadata. Richard Hartshorne'i (1899-1992). Tema 1939. aastal ilmunud "Geograafia olemus" ("The nature of geography") on (euroopaliku) regiooniparadigma parim süstematiseeritud esitus. Muuseas r6hutas Hartshorne üle geograafilise regiooni kordumatust, sellest järelduvalt aga allumatust iildistele seaduspäradele, ja pidas sel alusel geograafiat rohkem kunstiks kui teaduseks. RGIOONIPARADIGMA PÕHIVÄITED 1. Geograafia iilesanne on Maa kirjeldus. Maa on aga regioonide mosaiik. Seega on geograafia ülesanne Maa k6igi regioonide kirjeldamine. Enne kirjeldamist tuleb regioonid muidugi üles leida ja piiritleda. Muide, geograafilise kirjelduse p6hiüksuse nimetusena ei lainud käibele ei Vidal de la Blache'i "pays" ega ka saksa "Landschaft", vaid ikkagi strabolik "regioon". 2. Regiooni kirjeldatakse kui vastastikm6jus olevate loodusnähtuste ja inimtegevuste p6imikut
seaduspäradele, ja pidas sel alusel geograafiat rohkem kunstiks kui teaduseks. Hartshorne ja ta töö olid Ameerika ülikoolides vaga mõjukad. Selleparast, kui geograafia areng tõstis päevakorda regiooniparadigma kriitika, koondus see väga tugevasti Hartshorne'i paradigmavariandile ja omandas selleparast mõned erijooned, mida muidu vahest poleks tekkinudki. Regiooniparadigma põhiväited 1.Geograafia ülesanne on Maa kirjeldus. Maa on aga regioonide mosaiik. Seega on geograafia iilesanne Maa kõigi regioonide kirjeldamine. 2.Regiooni kirjeldatakse kui vastastikm6jus olevate loodusnahtuste ja inimtegevuste p6imikut. See vaide toimib: a) "filtrina" -geograafilised on ja kirjeldusse tuleb haarata ainult vastastikm6jus olevad nahtused ja tegevused; b) kirjelduse iilesehitamise p6him6ttena, selle kava alusena -faktid tuleb esitada samades seostes, nagu nad selles p6imikus tegelikult esinevad, ja nii, et vastastikm6ju kirjelduses v6imalikult selgesti esile tuleks. 3
annaabi.ee 
