"Vesi" Toomas Raudam
aja. Me teeme enda aega ise, seeon helmi-helin, mis meie korvus kolab.
Vahetundidega on veidi raskem,klid me pole enam endised; me pole enam
lapsed ja kontrollime vabadust, mille surm meile on kinkinud.
Viieteistkiirnnendal paeval juhtub see, mis on ootusparane lugejale,
kuid ootamatu ning jahmatav meile, meie 100meie-tegelastele.
Ta jouab kohale kaugelt, voiks 6eld.~,et galopeerib, sest temas on
iiksikud tumedamad tUkid, vaikused. Uhtakki on ta kohal, iimbritseb
meid iileni - korvuni,korvataguste
ja korvatippudeni.Kuname pole
selle aja jooksul kuulnud iihtki valist haalt (ka oppetUkke vastame tum-
malt, muigutame suid nagu kalad), siis arvame, et heli tuleb meist endist.
Kuid hetke parast moistame, et nii ei saaolla.
Ja me naeratame.
1642
annaabi.ee 
