Rahvuslik liikumine 19. sajandil
Uute
ideede ja inimsuhete sissetung, talude päriseksostmine, kaubalis-rahaliste suhete areng, tehaste
ning elanikkonna kasv, raudteede vahendusel järjest laienenud sidemed maailmaga- kõik see
kujundas Eesti umber peaaegu ühe inimpõlve jooksul.
Pikkamisi kasvas maarahva mõju kohalike asjade otsustamisel. Vallakohtud õpetasid neid
pabereid vormistama ja asju ajama. 1863. Aastaga laiendati uue passiseadusega talupoegade
iikumisvabadust, seejärel kaotati mõisnike kodukariõigus. Eriti suure tähtsusega oli eestlastele
aga 1866. A. vallaseadus, mis kohalike vallavalitsuste õigusi määratlevalt suurendas. Selline
asjaajamise üleminek eestlaste kätte nõudis haridustaseme kasvu ning tõi kaasa koolide võru
märgatava tihenemise. Just koolmeistritest ja vallasekretäridest kujunes välja rahvuslikku
liikumist algatanud jõud.
"Eesti ajalugu ärkamisajast kuni tänapäevani" Rahvuslik ärkamisaeg ja venestusaeg M. Laar
annaabi.ee 
