toimuvat vahetusprotsessi kõige laiemas tähenduses, sealhulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nende tegevuse aluseid. 14. (l.286-297) Pärimisõigus on normide kogum, mis reguleerib surnud isiku varaliste õiguste ja kohustuste üleminekut teistele isikutele. Pärimine – on isiku surma korral tema vara üleminek teistele isikutele. Pärandaja – on isik, kelle vara tema surma korral teisele iikule üle läheb. Pärand avaneb isiku surma puhul ja selle avamise aeg on pärandaja surmapäev. Pärija on isik, kellele läheb pärandaja vara üle kas pärajanda tahteavalduse või seaduse aluse. Pärand on pärandaja vara. Selleks et pärida, peab isikul olema pärimisvõime. Pärimisvõime on iga õigusvõimelie isik. Pärimisvõimeline on aga ainult see füüsiline isik, kes pärandaja surma ajal on elus või see juriidiline isik, kes sel ajal oli olemas
õigusinstituudis. 3-1-1-14-14 (maadevahetuse asi). Selle lahendiga muutis kriminaalkolleegium märgatavalt senist praktikat KrMS 339 lg 1 p-s 7 tõlgendamisel, öeldes, et üksnes oluliste põhjenduste puudumine on menetlusõiguse oluline rikkumine. Kõnealuste põhiõiguste "juurde andmine" PS järelevalve koras 3-4-1-20-12 Kohtukaebeõiguse asemel... asendustegevusi: 3-1-2-4-12 (eelnevalt kaasamata 3.iikule (kelle vara konfiskeeriti) kaebeõiguse apellatsioonitähtaja ennistamine) Nii nagu apellatsiooniteate esitamise tähtaega arvestatakse KrMS § 319 lg 1 kohaselt kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, tuleb ka apellatsioonitähtaega arvestada kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavaks tegemisest (välja arvatud KrMS § 319 lg-s 3 ette nähtud erandjuhtumil). Mõjuvad põhjused, mis takistasid kohtumenetluse poolel kättesaadavaks tehtud kohtuotsusega
annaabi.ee 
