1920 - 1930. ndad aastad Eestis ja mujal
o Est muutus neutraalseks
Eesti välispoliitika peamine eesmärk oli kindlustada omariiklus ja julgeolek. Suurimaks
ohuallikaks loeti Venemaad, abi aga loodeti ennekõike Rahvasteliidult ja demokraatlikelt
suurriikidelt. Kuid mingeid kokkuleppeid Eesti julgeoleku kindlustamiseks ei õnnestunud
sõlmida, selleks huvitus välisilm Eestist liialt vähe. 1920. aastate algul püüti omariikluse
kindlustamiseks luua Balti Iiitu, s.o. sõlmida Soome, Eesti, Liiti, Leedu ja Poola vaheline
leping, mille alusel kõik osalised oleksid osutanud üksteisele abi sõjalise rünnaku korral. Kuid
liidu loomine takerdus Balti riikide omavaheliste lahkhelide ja Venemaa vastuseisu tõttu.
Ainsaks tegelikuks sammuks sel teel jäi 1923. aastal alla kirjutatud Eesti-Läti kaitseliidu
leping, ent kahe väikeriigi jõust poleks Vene ohu tõrjumisel jätkunud. 1930. aastate algul
rahvusvaheline olukord teravnes