Kipsitaigna iilejiiiik l6igatakse silindrilt pahtlilabidaga. 45 sekundi m66dumisel kipsi vettevalamiselnomendist t6stetakse silinder kiiresti vertikaalselt iiles ning miiIratakse tekkinud koogikese diameeter (lugedes niiidu aluselt, v6i meie katse puhul nihikuga). Kui diameeter ei oG piires 180 + 5 mm, korratakse katset uue veehulgaga. Katsetulemused niiidat akse punktis 5.2. 4.3. Kipsitaigna tardumisaegade mliflramine Kipsitaigna tardumisajad m?iiiratakse normaalkonsistentse taigna Vicat' aparaadi abil. Katseks v6etakse 200 g kipsi ja normaalkonsistentsele taignale vastav veehulk. Kips ja vesi segatakse ning saadud taigen valatakse koonilisse r6ngasse. Nendeks operatsioonideks ei tohi kuluda aega iile 30 sekundi. Taigna tihendamiseks v6etakse kinni rdngaga klaasplaadi iihest servast ja koputatakse 4-5 korda vastu lauda. Seejiirel ldigatakse taigna iilejiiAk pahtlilabidaga maha ja rSngas koos taignaga asetatakse Vicat' aparaadi n6ela alla
I 00= 26,6oh Pptoot.naa m1 (plaatjate ja ndeljate terade mass) :266 g m 1000 ualem g Katsetulemused on viilja toodu d tabelis 2.5. t . 6.6. Killustiku tugevusmargi miiiiramine Killustiku tugevusmark m?iiiratakse analoogselt GOST'i metoodikale. Kilustikku katsetatakse fraktsioonidena: 4-8 mm, 8-16 mm ja 16-31,5 mm (antud juhul 4-16 mm). Killustikku vdib katsetada piisiva massini kuivatatult v6i vees immutatult. Killustiku tugevusmargi miiiiramiseks kasutatakse silindrit diameetriga 150 mm. Jooksvaks
annaabi.ee 
