ter andis vdlja eestikeeldet6lgitud salaakooriliteratuuri, ena-masti sentimentaalseid Jakobson n6udis, et vdhemalt poole kavastmoodustaksideestilaulud.
liedertafetlild
Ta leidis, et tee polnud kruusis veel jahtunud, ta istus ja j5i selle rahulikult 15puni. Ta oli ara olrtud vaid hetke. Elu laks edasi. Talv mè>è>dus, saabuskevad,ja kui maektiljed hakkasid noore~t rohust haljendama, ajas karjus loomad magedesse - nii nagu alati. Onnistatud olid tema tè>è>d ja paevad, tihtki looma ei saanud temalt metselajad ega haigused, kaTi sigis ja kasvas joudsalt. Siigisel ajas karjus loomad kiilla tagasi ning elas vaikselt oma onnis. Siis iihel paeval oligi Vooras jalle seal. Karjus laks talle vastu, mehed vahetasid kombekohase tervituse "Aastaning laksid onni. on mè>è>das. - Saju maletad,ma lubasin tagasitulla ja ntitid olen ma siin. Aeg on teele asuda." llma pikemata kiirustas V55ras karjust endaga kaasa tulema. Karjusel aga polnud kiiret. Rahulikult tegi ta koldesse role, pani paja tiles ning hakkas teed keetma
annaabi.ee 
