dl lh dIh iih d Iih keskmine 6,39 0 5,26 0,00 6,75 0 0,00 6,3 0,09 5,25 0,01 6,75 0,00 0,00 6,1 0,29 5,22 0,04 6,75 0,00 0,02 5,9 0,49 5,2 0,06 6,76 -0,01 0,02 5,61 0,78 5,2 0,06 6,77 -0,02 0,02
nuks, uusi saksalaule aga ajakohasemaks.Siiski ei soovinud ta eesdasisaksastada, vaid pi.itidis saavutada,nagu muusikateadlane Karl Leichter on mc"rkinud, "et ka Laulupidu kujunessuursiindmuseks.Osalejaidoli k6ikjalt EestisrpealeSaaremaa, eestlasteltekiksid sama v6imekad koorid, et nende tegevusekaudu rahvusliku iih- kokku 822 lauljat ja 56 pillimeest.Nii suurt esinejatehulka ei olnud ka varasemarel tekuuluvustunde t6stmisega teadvustada k6ige laiemas ulatuses baltisakslastega baltisaksalaulupidudel. Kuulajate arv ulatus Eesti Postimeheandmeil l5 000ni. v6rdsuseja v6rdv6imekusetunnet
Aniooni hüdrolüüs: TÜ Füüsikalise keemia instituut 10 Keemia alused IV. SOOLADE HÜDROLÜÜS I CO 32 + H2O HCO 3 + OH- , II HCO 3 + H2O H2CO3 + OH- . H2CO3 on tunduvalt tugevam hape kui HCO 3 ( K Ih K IIh ), seetõttu piirdub hüdrolüüs põhiliselt I astmega ja II astet võib praktiliselt mitte arvestada. Katiooni hüdrolüüs: I Zn2+ + H2O ZnOH+ + H+, II ZnOH++ H2O Zn(OH)2 + H+. Analoogiliselt eelmise näitega toimub ka Zn2+ioonide hüdrolüüs põhiliselt I astmes. Kuna hüdrolüüs on enamasti pöörduv protsess, on tema tasakaalu võimalik nihutada.
(talutakse vaid oma paarilist), siis noored uitavad mingi aja mõnekaupa koos. Juunis algab teine pesitsusvoor, mille pojad saavad lennuvõimelisteks juuli lõpust augusti keskpaigani. Mõned paarid suudavad pesitseda kolmandagi korra ja pojad septembri jooksul pesast välja viia. 13 Jäälinnu häälitsused on üsna valjud ja teravatoonilised. Kevadine mänguhüüd kõlab kui "tji- tii-ih tji-ti-iih", mida esitatakse enamasti lennul. Kutsehüüuna kuuldub "tsiit", hoiatushüüd on "tjii tjii" või valjem "krit krit krit" (ka "kritritrit..."). Poegade toidumangumine kõlab vaikse viriseva vurinana, suuremad pojad lasevad kuulda ka "tsük"-hääli, lennuvõimestumise järel lühida "tji". Sügisrände ajal kohatakse jäälinde jõgedel, ojadel ja kraavidel, järvede ja kalatiikide ääres ning mererannikuilgi. Enne lõuna suunas lahkumist uitavad nad mitmesuguseid veekogusid pidi
raskestilahustuvad ja kergestilenduvad ühendid, on hüdrolüüs mittepöörduv ja sool (nt. Cr 2 S 3 ) laguneb vesilahuses täielikult: 2Cr 3+ + 3S 2- + 6H 2 O 2Cr(OH) 3 + 3H 2 S. Mitmelaenguliste ioonide korral on hüdrolüüs astmeline. Aniooni hüdrolüüs: I CO 32 - + H 2 O HCO 3- + OH - , II HCO 3- + H 2 O H 2 CO 3 + OH - . H 2 CO 3 on tunduvalt tugevam hape kui HCO 3- ( K Ih >> K IIh , vt. dissotsiatsioonikonstantide tabel lk ....), seetõttu piirdub hüdrolüüs põhiliselt I astmega ja II astet võib praktiliselt mitte arvestada. 24 Katiooni hüdrolüüs: I Zn 2+ + H 2 O ZnOH + + H + , II ZnOH + + H 2 O Zn(OH) 2 + H + . Analoogiliselt eelmise näitega toimub ka Zn 2+ ioonide hüdrolüüs põhiliselt I astmes. Kuna hüdrolüüs on enamasti pöörduv protsess, on tema tasakaalu